25 veebruar 2009
pagari tunnis
mina täna käisin pagari tunnis ja minuga juhtus õnnetus kui ma hakkasin saiu ahjust välja võtma siis ma kõrvetasin oma käe ära kuigi mul oli pikkad küpsedus kindad millega ahjust asju välja võetakse ja õpetaja pani mulle sina käe peale 5minutiks mingi vahu ja käsi natuge kipidas ja käsi sai pärast korrda.
algaja
tere ma olen siin uus alles ja ma ei tea mida mina otsin siit.
ma olen teie uus sõber.
appi ma vist räägin iseendaga. :D
igatahes ma nüüd liitusin teiega.
Saame siis sõpradeks ja viidame aega.
Kas teile suvi meeldib ?
mulle küll meeldib.
Suvi on üks kõige vingemaid aegu üldse.
Ma ise elan Saaremaal.
Tulge mulle külla siis eks ootan.
ma olen teie uus sõber.
appi ma vist räägin iseendaga. :D
igatahes ma nüüd liitusin teiega.
Saame siis sõpradeks ja viidame aega.
Kas teile suvi meeldib ?
mulle küll meeldib.
Suvi on üks kõige vingemaid aegu üldse.
Ma ise elan Saaremaal.
Tulge mulle külla siis eks ootan.
Arvuti kasutamine Astangu raamatukogus
Selles Astangu raamatukogus on arvuti järjekord 10 minutit.Siis kui 10 minutit läbi on,siis tuleb lasta teine inimene arvutisse.REEGLID:Ilma loata ei tohi arvutisse minna.Arvutit ei tohi lõhkuda, arvuti juures ei tohi süüa ega juua.Kui on abi vaja või kui on arvutiga mingi probleem siis tuleks kutsuda raamatukogu töötaja appi.
Astangu raamatukogu
kui on järje kord siis on ühel inimesel 10 minutit.
kui on 10 minutit täis siis tuleb lasta teine arvutisse.
REEGLID: ilma looata ei tohi arvutisse tõmmata mänge ega mingeid sodi, ei tohi arvuti taga süüa ega juua ja arvutit lõhkuta,kui on mure siis tuleb raamatu juhataja kutsuda ja ise midagi puutuda.
kui on 10 minutit täis siis tuleb lasta teine arvutisse.
REEGLID: ilma looata ei tohi arvutisse tõmmata mänge ega mingeid sodi, ei tohi arvuti taga süüa ega juua ja arvutit lõhkuta,kui on mure siis tuleb raamatu juhataja kutsuda ja ise midagi puutuda.
arvutamine kasutamine raamatukogus
Astangus on kolm arvutid raamatukogus järjekorra puhul on arvutikasutamise aeg 1 inimesele 10 minutit aga ei tohi süüja ja jua arvuti juures ei tohi olla
25.veebruar 2009
Arvuti kasutamine astangu raamatukogus.
reegel nr 1 Järjekorra puhul on arvutikasutamisel aeg 1 inimesel 10 minutit.
Raamatu kogus on 3 arvutit.
Reegel nr 2. ei tohi süüa ega juua arvuti taga.
ega sätteid puutuda.
reegel nr 1 Järjekorra puhul on arvutikasutamisel aeg 1 inimesel 10 minutit.
Raamatu kogus on 3 arvutit.
Reegel nr 2. ei tohi süüa ega juua arvuti taga.
ega sätteid puutuda.
arvuti kasutamine Astangu raamatukogus
Astangu raamatukogus on kolm arvutit järjekorra puhul on arvutikasutamise aeg 1 inimesele on 10 minutit. Siin ei tohi juua ja süüa seal saab internetis käia ja oma asju ajada siin on parem käia kui avalikus raamatukogus. Ja ma saan igal vahetunnil käia Astangu raamatukogus. See on kõik mis ma oskan öelda.
Raamatukogu külastaja reeglid:
•Arvuti kasutajal on keelatud
•Töökohal süüa ja juua
•Mängida arvutimänge(cd-romidel ja dvd-dvd asetavaid)
•Muuta arvuti häälestust
•Installerida tarkvara
•Muusikafailide,filmide allalaadimine ja käivitamine
•Salvestada andmeid kõvakettale
•Külastada pornsaite
•Hea arvutikasutaja rikkumine(ebatsensuursete,solvavate kirjade ja konnentaaride kirjutamine ja saatmine jne;)
•Astangu raamatukogul võib üks kasutaja seda tarbida 10min.
•Parem on ikka küsida raamatukogu töötajalt luba seda saada
•Arvuti kasutajal on keelatud
•Töökohal süüa ja juua
•Mängida arvutimänge(cd-romidel ja dvd-dvd asetavaid)
•Muuta arvuti häälestust
•Installerida tarkvara
•Muusikafailide,filmide allalaadimine ja käivitamine
•Salvestada andmeid kõvakettale
•Külastada pornsaite
•Hea arvutikasutaja rikkumine(ebatsensuursete,solvavate kirjade ja konnentaaride kirjutamine ja saatmine jne;)
•Astangu raamatukogul võib üks kasutaja seda tarbida 10min.
•Parem on ikka küsida raamatukogu töötajalt luba seda saada
astangu raamatukogus.
Astangu raamatukogus on järjekorra puhul on arvutikasutamise aeg 1 inimesele 10 minutit. Aga meie arvuti klassis saab 1 inimene kauem olla arvutis. Ja ma vaatasin arvutis,et My Documentis ei ole meie kausti seal!!
Raamatukogu info
Raamatukogu on avatud hommikul kella lahti ja arvuti lahti.
Kirjutamine raamtukogu oma kilepaberilt inimese oma paberile arvuti info ja raamati info panna.
Kirjutamine raamtukogu oma kilepaberilt inimese oma paberile arvuti info ja raamati info panna.
23 veebruar 2009
18 veebruar 2009
pagarid
ma otsisnin http://blogi .tr.ee, netsit ja googist ja sain netsit 1063 ja googel17,00 ei tulinud erinevad
pagarid
leitrtsin neti.ee googlest pagarite kohta blog.tr.ee ei leitnud midagi kasulik on otsisa googlest sest seal leiab kõige rohkem
Vene sinine kass
Vene sinine kass on puhas ja uhke.
Ta on sõbralik ja rahulik.
Kass elab mõne aastaga jooksul eluna.
Väike kass sobib korteris elada,ka maja.
Kass on pildil.
Ta on sõbralik ja rahulik.
Kass elab mõne aastaga jooksul eluna.
Väike kass sobib korteris elada,ka maja.
Kass on pildil.
14 veebruar 2009
2 praktikanädalas
"Kuno Plaan ja kondiitrid OÜ"
Minu pagaritöö
Ladumine plaadile küpsised.
Loovutamine küpiseplaadile vahukoorega.
Ladumine plaadile juustupulga.
Kaalumine tüki taigna.
Tõstamine taignaplaadi.
Lõikamine stritli kolm tükki viilu.
Savitamine taigna kokku ja viibimine seda külmkappi.
Tänan teid!
Minu pagaritöö
Ladumine plaadile küpsised.
Loovutamine küpiseplaadile vahukoorega.
Ladumine plaadile juustupulga.
Kaalumine tüki taigna.
Tõstamine taignaplaadi.
Lõikamine stritli kolm tükki viilu.
Savitamine taigna kokku ja viibimine seda külmkappi.
Tänan teid!
11 veebruar 2009
Pagarid 666 nädal.
Käisin Praktikal Tööl tegin salateid ja olin abis kokkadel. Ning aitasin Tassida asju.
Õppisin ka nuga kasutama ja harjutasin hakkimist .
Õppisin ka nuga kasutama ja harjutasin hakkimist .
Millal meie läheme Tallinna arvutipoodi?
Möödunud aastal mail meie läksime Tallinna Kesklinnas arvutipoodi.
Arvutipood on "ORDI".
Suurtes Tallinna linnaosades on osad arvutipoed.
Pärast hiljem meie läheme arvutipoodi.
Arvutipood on "ORDI".
Suurtes Tallinna linnaosades on osad arvutipoed.
Pärast hiljem meie läheme arvutipoodi.
praktika teine nädal
teisel praktika nädalal tegin sama asja vormisin küpsiseid latusin küpsiseid plaatile js juustpulkasi latusin plaatile
2.Praktikanädal
2.Nädalal olin ma magusaliini peal panin plaadidele saiagesi
nagu näiteks: kreemi sai,seene pirikas, hakkliha pirukas, rosina rull jne...
ja ma olin natuke leiva liinil panin vorme koos Margusega.
Ja nagu ikka pakkisin saiad kastitesse.
nagu näiteks: kreemi sai,seene pirikas, hakkliha pirukas, rosina rull jne...
ja ma olin natuke leiva liinil panin vorme koos Margusega.
Ja nagu ikka pakkisin saiad kastitesse.
esmaspäeval läksin tööle ja olin oma 6tundi tööl ära siis läksin kooli ja siis jägrmine päeval jäin haigeks olin ma nädal aega haige ma ei suutnud olla enam koolis haige olla enam ja ma ikka otsutasin koju minna ravima mull oli kõhu viirus ja mull läks pühapäeval üle see valu kõhu homma ja siis tulin esmaspäeval kooli
09 veebruar 2009
05 veebruar 2009
04 veebruar 2009
1 esimene praktika nädal
olin PRAKTIKAL vana linnas ClubAngelis töötasin kokkana seal.
Valmistasin praade seal. ja salateid.
Valmistasin praade seal. ja salateid.
kolm nädalad pratikad
Mina lähen pratikale 10 bussiga ja läen maha võsu peatuses ja kõnnin naduge maad edasi Kook ja Kööki see on väike kohvik saab ka tellida torte.mina tegin seal kooke ja torte ja korvikesi ja kaunistasin ka neid. inimesed olid seal väga sõbralikud ja avameelsed vahest sai ka seal nalja.nii et mulle meeldis seal väga ja mind kutsuti tagasi kevadel. see oli minu kolm nädalad pratikal.
pratika 3 nädalad
esimest päevad ma tegin et ma koorisisn apelsine ja siis ma laksin tordi peale kreemi kaaluma siis ma tegin lili sokolaadi ja ning pagaris tegin pidusaia ja kringleid ja pirukaid ja siis maarisin stritsleid kreemiga maarida ja koike.
Hiir
Hiiri on erinevaid värve mõned on mustad ja punased,rohelised.Hiiresid on ilma juhtmeteda ja juhtmeka.
arvutipoes käimine
See pood oli Kristine.
Seal oli arvutit ja televisorid ja palju muud.
Ordi on arvuti lahedam firma.
ja seda vooviksin kõikil valida Ordi.
sülearvuti on väikseid kui ka suuri ja erineidad värve
ja neid saab kaasas kannda ja neil ei lähe vaja hiird ja kõlareid sees need on juba arvutil sees.
Seal oli arvutit ja televisorid ja palju muud.
Ordi on arvuti lahedam firma.
ja seda vooviksin kõikil valida Ordi.
sülearvuti on väikseid kui ka suuri ja erineidad värve
ja neid saab kaasas kannda ja neil ei lähe vaja hiird ja kõlareid sees need on juba arvutil sees.
Sony Ericsson televon
Selleka saab televoniga käija tõmada luugusi ja saada teistele pilte survab reitis ka kullada muusikad.
Hempe kolme saab tõmpada muusikad jalukusi võid arvudise tõmpada kõigi laule arvutise.
Hempe kolme saab tõmpada muusikad jalukusi võid arvudise tõmpada kõigi laule arvutise.
Kuvarid
Kuvarid Samsung 20" LCD SyncMaster 2032BW
http://www.hinnavaatlus.ee/products/Arvutiriistvara/LCD+monitorid/69989/
link
http://www.hinnavaatlus.ee/products/Arvutiriistvara/LCD+monitorid/69989/
link
prakikanädal
Olin praktikal Sinilinnukeses seal oli päris palju tööd ja raske seal eriti ei olnud tegin kõike mida sai üldse teha glasuurisin saiu, tegin lilli martsipanist, panin besee kokku, tegin ja küpsetasin korvikesi, lõin palju mune lahti, tegin vahukoort suurte kogustes, ja nii edasi tööd oli palju mulle meeldis seal väga võiks veelgi minna sinna praktikale
Arvutipoe
Olympus SP-56556
10,0 megapikslit
- 20x optiline zoom (lainurk)
- fookuskaugus 26 - 520mm (35mm puhul)
- kahekordne pildistabilisaator
- Eesti- ja venekeelne menüü
- 1cm lähivõte
- salvestab heliga videot
- näotuvastustehnoloogia, varjualade parandamine
- 25 võtterežiimi
- 2,5"/6,4cm LCD ekraan
- XD ja microSD mälukaardi pesa
- ISO tundlikus 64-6400
- sisemälu 48MB
- Li-Ion aku ja laadija
- kaal 373g (ilma aku ja kaardita)
- kuni 13,5 kaadrit sekundis
- mõõtmed (LxKxS) 116 x 83,3 x 80,8 mm
http://www.klick.ee/PublishedService?file=page&pageID=9&groupID=1334&action=viewPromotion&itemcode=019309
10,0 megapikslit
- 20x optiline zoom (lainurk)
- fookuskaugus 26 - 520mm (35mm puhul)
- kahekordne pildistabilisaator
- Eesti- ja venekeelne menüü
- 1cm lähivõte
- salvestab heliga videot
- näotuvastustehnoloogia, varjualade parandamine
- 25 võtterežiimi
- 2,5"/6,4cm LCD ekraan
- XD ja microSD mälukaardi pesa
- ISO tundlikus 64-6400
- sisemälu 48MB
- Li-Ion aku ja laadija
- kaal 373g (ilma aku ja kaardita)
- kuni 13,5 kaadrit sekundis
- mõõtmed (LxKxS) 116 x 83,3 x 80,8 mm
http://www.klick.ee/PublishedService?file=page&pageID=9&groupID=1334&action=viewPromotion&itemcode=019309
arvuti pood
Allikas: Fiki
Jump to: navigation, search
Need kaamerad erinevad tehniliselt tavalistest peegelkaameratest palju vähem kui digikompaktid tavakompaktidest. Mingeid erilisi lisafunktsioone enamasti ei ole, peale nende, mis on seotud piltide salvestuse ja sorteerimisega.
Keskmisel digipeegelkaameral on tänapäeval 6MP sensor. Seega ei ole ta pildikvaliteet veel päris võrreldav tavalise filmi kasutava peegelkaameraga saavutatavaga, kuid asjatundliku järeltöötlusega vastavate arvutiprogrammide abil on võimalik saavutada siiski enam-vähem korralik tulemus. Samas on aga ekslikult levinud arvamus, et tavalise filmi/slaidi skännimine kaotab enamasti nii palju teravust ja värvipuhtust ning sisuliselt on 6MP digikaamerast saadav tulemus kvaliteetsem kui ka parimast 35mm filmist skännitud fail. Tegelikult see muidugi nii ei ole! Enamasti teeb nn. laiatarbekasutaja oma skäneerimise suhteliselt odava ja mitteprofessionaalse skänneriga ja seega enamik fotograafe ei teagi mis asi on hea tulemus! Siin on aga üks AGA, HEA tulemuse saamine (filmilt skäneerides) maksab üsna palju! See, kas tavalisel inimesel (kes just reklaamplakatitega-brožüüride tootmisega ei tegele) sellist tulemust vaja, on omaette teema ja enamike inimeste vajadusi peaks rahuldama 6MP digikaamera lõpptulemus! Kui aga võrrelda 6MP digikaamerat 35mm filmkaamera lõpptulemusega, siis tegelikult on võimalik "vanast negatiivist/slaidist" saada oluliselt parema tulemuse kui seda 6MP digikaamerast.
Neile fotograafidele, kes reeglina ei vaja väga head lõpptulemust vaid kiiresti pilti digikujule (st. failiks), pakub digkaamera aga tohutu aja ja rahavõitu: jääb ära tüütu skäneerimine, filmi ettevaatlik käsitlemine, pole vaja oodata filmi ilmutamist ja pilte saab kohe näha/kasutada. Digitaalpeegelkaameratel on tavapeegelkaameraga võrreldes üks oluline omapära - nimelt enamustel tänapäeval tootmises olevatest digipeeglitest on pildisensor veidi väiksem kui normaalne 35mm kaader, see omakorda tähendab, et näiteks 28 mm objektiiv paistab digikaamerast kui 42 mm, 200mm kui 280mm (koefitsent sõltub kaamerast). Seetõttu on digikaameratega hea teha pilti, kui on ees teleobjektiiv - see omapära suurendab fookuskaugust veelgi. Asi läheb keeruliseks siis, kui on aga vaja teha pilti lainurkobjektiiviga. Normaalseks tööks oleks siis vaja objektiivi, mis 35 mm filmi ekvivalendis oleks fookuskaugusega 20 mm või vähemgi.Plussid - Pildid kiiresti arvutisse, digiklõpsu omahind on nullilähedane (samas eeldab enne aga oluliselt rohkem rahakulu kui seda kuluks samaväärse peegelkaamera ostuks) ning HEA kaadri saamiseks saab enne tuhandeid versioone klõpsida praktiliselt nullkrooniga. Miinused - kallis kere + kallid objektiivid + tõhusa lainurga puudumine.
Jump to: navigation, search
Need kaamerad erinevad tehniliselt tavalistest peegelkaameratest palju vähem kui digikompaktid tavakompaktidest. Mingeid erilisi lisafunktsioone enamasti ei ole, peale nende, mis on seotud piltide salvestuse ja sorteerimisega.
Keskmisel digipeegelkaameral on tänapäeval 6MP sensor. Seega ei ole ta pildikvaliteet veel päris võrreldav tavalise filmi kasutava peegelkaameraga saavutatavaga, kuid asjatundliku järeltöötlusega vastavate arvutiprogrammide abil on võimalik saavutada siiski enam-vähem korralik tulemus. Samas on aga ekslikult levinud arvamus, et tavalise filmi/slaidi skännimine kaotab enamasti nii palju teravust ja värvipuhtust ning sisuliselt on 6MP digikaamerast saadav tulemus kvaliteetsem kui ka parimast 35mm filmist skännitud fail. Tegelikult see muidugi nii ei ole! Enamasti teeb nn. laiatarbekasutaja oma skäneerimise suhteliselt odava ja mitteprofessionaalse skänneriga ja seega enamik fotograafe ei teagi mis asi on hea tulemus! Siin on aga üks AGA, HEA tulemuse saamine (filmilt skäneerides) maksab üsna palju! See, kas tavalisel inimesel (kes just reklaamplakatitega-brožüüride tootmisega ei tegele) sellist tulemust vaja, on omaette teema ja enamike inimeste vajadusi peaks rahuldama 6MP digikaamera lõpptulemus! Kui aga võrrelda 6MP digikaamerat 35mm filmkaamera lõpptulemusega, siis tegelikult on võimalik "vanast negatiivist/slaidist" saada oluliselt parema tulemuse kui seda 6MP digikaamerast.
Neile fotograafidele, kes reeglina ei vaja väga head lõpptulemust vaid kiiresti pilti digikujule (st. failiks), pakub digkaamera aga tohutu aja ja rahavõitu: jääb ära tüütu skäneerimine, filmi ettevaatlik käsitlemine, pole vaja oodata filmi ilmutamist ja pilte saab kohe näha/kasutada. Digitaalpeegelkaameratel on tavapeegelkaameraga võrreldes üks oluline omapära - nimelt enamustel tänapäeval tootmises olevatest digipeeglitest on pildisensor veidi väiksem kui normaalne 35mm kaader, see omakorda tähendab, et näiteks 28 mm objektiiv paistab digikaamerast kui 42 mm, 200mm kui 280mm (koefitsent sõltub kaamerast). Seetõttu on digikaameratega hea teha pilti, kui on ees teleobjektiiv - see omapära suurendab fookuskaugust veelgi. Asi läheb keeruliseks siis, kui on aga vaja teha pilti lainurkobjektiiviga. Normaalseks tööks oleks siis vaja objektiivi, mis 35 mm filmi ekvivalendis oleks fookuskaugusega 20 mm või vähemgi.Plussid - Pildid kiiresti arvutisse, digiklõpsu omahind on nullilähedane (samas eeldab enne aga oluliselt rohkem rahakulu kui seda kuluks samaväärse peegelkaamera ostuks) ning HEA kaadri saamiseks saab enne tuhandeid versioone klõpsida praktiliselt nullkrooniga. Miinused - kallis kere + kallid objektiivid + tõhusa lainurga puudumine.
arvutipooe kohta
Käisime Kristiines arvuti poes klicis ja minu toode oli hiir on erinevaid hiri laser hiiri ja on ka tavalisi hiiri ja on veel ka usb ka koos hiired kuhu peab batareid sisse panema on olemas ka juhtmega hiired ja hiiri on kolme tüüpi mehaaniline optomehaaniline ja optiline Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma.
Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Es Hiire leiutja on Douglas Engelbart kelle jooniste järgi 1963. aastal Bill English valmistas esimese prototüübi. 9. detsembril 1968 esitles Douglas Engelbart San Franciscos esmakordselt kolmenuppulist hiirt laiemale
Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Es Hiire leiutja on Douglas Engelbart kelle jooniste järgi 1963. aastal Bill English valmistas esimese prototüübi. 9. detsembril 1968 esitles Douglas Engelbart San Franciscos esmakordselt kolmenuppulist hiirt laiemale
1.Nädal praktikal
1 päeval jõutsin 8 kohale ja ootasin Thoomast minu juhataja. Pidin reeglitega tutvuma peale selle sain praktika paasi.Pidin plaadidele kreemi saia laduma ja siis edasi läks külmikusse.Kell 12 pidid minema saia liinile saiad kasstitesse panema.Teistel päevatel pididn juba kell 9 kohal olema seene pirukat plaadidele rosina rull ja siis togise ja külmikusse.
Pausid kestsid pool tundi.
Pausid kestsid pool tundi.
Tellimine:
Postitused (Atom)